Õhtul Seapeas

"Oh ei, kaugeltki mitte. Ma olen väga palju Euroopas ringi rännanud ja siia tulin ma alles kuuendasse klassi," lausus Ivy naeratades. Ta ei saanud ju esimeses klassis juba taolise välimusega õppida ometigi. Ja sel ajal kui tema oli esimese klassi päda, ei olnud õppimiseks taoliseid võimalusi lihtsalt.

Shade naeratas. Oli hea teada, et ta ainuke võõras siin ei olnud. Ta ise oli Londonis elanud peaagu aasta, kuid muidu oli ta pärit Ameerikast ja tema töö oli teda viinud igale poole maailmas. Põhiliselt just siia Euroopasse. Tema vanavanemate juured ulatusid ka Suurbritanniasse. "Ma ise olen algselt ka Inglismaalt pärit, kuid terve elu elanud New Yorkis, alles aastaksese Londonis pesitsenud." Ta ei teadnud, kas tüdrukut isegi see huvitab, kuid Shade rääkis siiski.

"Ma olen New York'is isegi käinud. Aga üsna ammu.." lausus Imogen mõtlikult. Jeah, paarsada aastat tagasi. "Miks sa siis tagasi Londonisse tulid?" uuris neidis ja täitis taas enda klaasi. Võiks ka ju natukenegi purju jääda.

Shade keerutas pooltäis klaasi enda sõmede vahel, vaadates neidise poole. "Töö. Trennid toimuvad hetkel siin. Enamus mänge ka. Hetkel on aga puhkus ja peatus pikemalt Siganurmes. Mul on Sigatüükas asju ajada." Nüüd rüüpas ta uue lonksu viskit. Ta ei tundnud enam selle maistes eriti, ainult seda, et see kõrvetab kurku.

Imogen noogutas mõistvalt. Ta oli siiski teadlik, kes Shade on. Mingi eriline fänn neiu polnud, aga tuttav nimi ja nägu ikkagi ju. "Sigatüükas? Ja milliseid asju siis?" uuris ta huvitunult. No mida peaks temasgune staar ühest võlurikoolist otsima.

"Ma olen välivaatleja," lausus Shade muigega. "Turniiri ajal olen siin." Mees lootis, et Ivy seda kõigile kuulutama ei hakka. Need, kes teadsid, miks ta seal on, need teadsid aga enamus ainult aimasid aga tegelikult teadis tõde vaid tema ise. "Homme teen esimese käigu kooli."

"Oo, kui peen. Osalejad peavad siis kohe eriti pingutama," muigas Ivy. Hea, et tema sellest osa võtma ei pidanud. Neiu õnneks või kahjuks oli ta pea alati kõigi jaoks mustas nimekirjas olnud. Üks pluss ühte Scarleti osas Imogen muidugi kokku ei viinud. Teda sellised juhtumid eriti ei huvitanud ka. Milleks vaevata end asjadega, mis temasse ei puutunud?

"Ja jaa," muigas Shade, kelle mõtted liikusid korraks üldse teistele asjadele jälle. Kuid ta justkui raputas ennast nendest välja ja kaanis viskit sisse. Jah, ta hakkas purju jääma. Palju inimesele ikka seda kanget jooki vaja oli. Vähe.. ja juba ta võiski kuskil vedeleda.

"Värbad mõne parema lendaja koondisesse ka siis?" uuris Ivy kerge muigega. Ei tea, kas Shade'il selleks üldse võimaluski oli. Ta võis parim võistleja olla, aga arvatavasti sai ta vaid soovitusi anda. Millest samas mõnele piisas ka. Neidis jõi ka enda klaasi tühjaks, silmitsedes pudelit hetke.

"Ei ole plaanis, kes tahab midagi saavutada, tehku seda ise. Mina tegin." See oli tõsi. Shade oli ise endale sponsoreid otsind, kes teda aitaksid ennast reklaamida värbajatale. Ta oli kõik ise saavutanud ja selle üle uhke ka veel pealekauga. Kooliajal ei olnud teda keegi väga kiitnud või midagi, kuid tegelt oli ta parim. Veits ego. Kuid nii see oli. Parem, kui oma aja Viktor Krum. "Sa mängid?" küsis mees viimaks ja tõstis jälle klaasi huultele.

"Nii kadekops," sõnas Ivy tögavalt. Samas oli see õige ka. Teda ennast oldi ka nii kasvatatud, et midagi ei toodud kandikul ette. Ja see aitas suures plaanis rohkem kui kandikute loendamine. "Eih. Lendamine mulle küll meeldib, aga.. Ma ei tea. Pole nagu huvi tundnud," lausus Imogen kergelt pead raputades.

Shade kehitas õlgu. Kui ei lennanud, siis ei lennanud, mis teha. Kõik ei pidanudki lendama. "Millega sa tegeled siis?" küsis mees lõbusamalt. Ta lasi nüüd klaasi uuesti letile, kuid võttis selle kohe jälle kätte ning keerutas sõrmede vahel seda edasi. Mingi loll harjumus.

"Mägironimisega näiteks," lausus Imogen kerge naeratusega. Üks tema tegevusaladest, mida ta oli valmis avaldama ka. Turnis mööda kive, nii tore ju. "Sport mulle üldiselt meeldib. Lihtsalt.. See peab väga füüsiline olema," lisas neiu.

"Noh, enamasti pean ma selleks Šotimaale sõitma. Siin lähedal on liiga väikesed mäed minu jaoks," sõnas Ivy mõtlikult. "Kui võimalik, siis võtan pikemaid reise ka ette muidugi," lisas neidis, juues vahepeal ka enda viskit.

ot: Sigatüügas ongi Šotimaal

Shade naeratas. Tore hobi sellel tüdrukul. Kuid hetkel ei küsinud ta enam midagi, vaid kummutas aeglaselt viskit endale kõrist alla.

OT: Whoops. Ma mõtsin, et kuskil Londoni kandis, et kõik nvdel seal käivad.

"Maitseb hea, jah?" uuris Imogen kerge muigega. isegi tema hakkas vaikselt täis jääma, vähemasti sees surises küll mõnusasti. Ei tea, mis siis veel Shade'i olukord olla võis. Sirgelt ta arvatavasti kõndida enam ei suutnud. Roosades kummikutes ehk swingida ainult.

OT: Sry, et kirjutan, aga Sigatüükast ei saa nädalavahetustel ära, ainult vaheaegadel.

OT: Aa.. Chachi rääkis kuskil teemas, et vanemad klassid saavad.

ot: ma tean ka, et ei saa ära aga see ei tähenda, et ma mõne tegelasega pidevalt kirjutanud ei oleks, et ilmus Siganurmest Londonisse pidu panema ja öösel tagasi XD XD

"Mhm," lausus Shade, ta teadis, et kui ta nüüd räägib, võib ta lauses sõnade järjestuse juba sassi ajada. Ta ajaski, püüdmata isegi mõelda, kuidas õige oleks: "sa seda hästi üsna kannatad ma vaatan." Mees pidas silmas alkoholi. Tüdruk tundus nii kaine..

Ja Imogen oligi kaine. Kergelt juba pea surises, aga taoline tunne tekiks normaalses olekus juba ühe klaasiga. Neiul polnud aimugi, mitu tal juba sees oli. Ivy naeris lõbusalt Shade'i väga sassis lause peale. Ilmselgelt oli mees juba üsna kõvasti täis. "Ma pole üldse palju joonud ka," sõnas Imogen kindlalt, õrn naeratus huulil. Loodetavasti oli Shade piisavalt täis, et seda mitte vaidlustama hakata.

"Ära aja, tugev naine oled lihtsalt, sa palju oled juba joonud ju," lausus Shade ja tõstis taas klaasi. Ta hakkas tõsiselt täis jääma. "Ma käin ära.." lisas ta siis ja tõusis pukilt püsti. Not such a good idea. Kõik lõi korraga talle pähe või jalgadesse või kuhu iganes. Mees tahtis WC'sse minna tegelikult. Ta toetas ennast käega vastu letti, et mitte ümber kokuda. "Kohe..kohe lähen," lisas ta veel ja lasi siis lahti, suutes tasakaalu saavutada. "Kohe olen tagasi." Peale seda tuikus mees aeglaselt WC poole. Ta lootis, et kui ta viimaks sealt tagasi tuleb, on tüdruk ikka veel alles.

"Ju ma siis olen tugev jah," muigas Imogen. Ta nõustus kõigega, peaasi, et rohkem küsimusi ei tulnud selles osas. "Kindel, et see hea mõte on?" küsis neidis kohe, kui Shade tõusis ja ajas end samuti püsti. Ivy püüdis viisakusest naeru tagasi hoida, kuigi mees oli sedasi üsna totter küll. "No eks sa mine siis.." sõnas neidis, kui Shade jalad alla sai ja liikuma hakkas. Imogen saatis teda pilguga, oodates justkui, et too iga hetk pikali lendab või miskit.

Shadel kulus heas kohas käimise peale üle viie minuti. Püksilulku ja värvli kinnipanek oli ju sellises olukorras raskendatud. Viimaks sai ta käed pestud, mis oli ime, et ta seda üldse purjus peaga tegi, ja väljus siis, minnes tagasi leti juurde. "Hakkas igav?" päris ta, kui istet võttis, ta oli veidi kainem, kuid mis siis, ta jõi jälle enda klaasi tühjaks ja valas selle siis pooltäis, ülejäänud osa, mis pudelis oli, jättis ta Ivyle. Mees igatahes juurde ei tahtnud. Talle piisas tänaseks küll. Nüüd oleks hea meelega ühe suure prae söönud ja siis kas magama läinud või Ivyga veidike lõbutsenud, kuid tüdruk ei olnud üldse sedamoodigi, et ta oleks sahmerdada tahtnud, seega jäi see variant ilmselt ära.