Niisama jalutamas

Destiny tahtis esimese asjana saabudes lendluupalliväljaku üle vaadata. Ta ei jõudnud esimest mängu ära oodata. Neiu istus keset platsi ja vaatas torne, mis eemal kõrgusid. Oleks pidanud vist luua kaasa võtma, oleks saanud sõita. Nojah, siis oleks ootus ainult süvenenud.

Daniel oli samuti õue tulnud, sest noh.. Enamus olid igalpool laiali ja puhketuba oli tühi. Kutt käis kõigepealt tiiru järve ääres, aga seal oli vaid kamp dorkide pätakaid, nii et edasi suundus ta väljaku suunas, kus ta õige pea ka enda õde silmas. "Hei, Pay!" sõnas ta oma klassikalise tervituse õele, mis teda ennast igakord muigama ajas. Riimi läks ju! "Mis passid siin üksinda?" uuris ta lähemale sammudes, istudes õe kõrvale muruplatsile. "Mis vaevab sinu südant?" lisas kutt dramaatilisel ilmel. Samas mine tea.. Äkki oligi mingi mure.

"Hei, hei!" tervitas Payson enda venda vastu. "Mind? Mind ei vaeva midagi. Mis hoopis sinu südant või noh...Muud elundeid vaevab?" küsis Destiny muigega. Tal ei jäänud rongis toimunu märkamata, nüüd oli hea selle üle aasida. Tänud N. Hetkel polnud õnneks tüdrukul veel ühtegi probleemi.

Daniel kissitas veidi kahtlevalt silmi, raputades siis lootusetu ohke saatel pead. "ma vist ei julge küsidagi, mida sa selle küsimusega täpsemalt silmas pead," muigas kutt. Enda õde tundes.. Ei midagi head. "Miks sa siis siin üksinda passid, kui probleeme njetu?"

"Khkhm...Ninette...Khm," teeskles neiu köhimist. Seejärel hakkas Destiny naerma. Oi, kuidas naine võib meeste mõistustega jamada. Fun, eksole? "Tahtsin lihtsalt siia tulla. Tšekata, et kõik korras ja nii edasi," rääkis Pay, naeratus ikka veel näol.

"Nii.. Ja mis temast?" küsis Daniel pokerface'i ette manades. Väheke õhetavate põskedega pokerface, aga asi seegi. Ja Destiny oli veel see kõige profim mõistustega jamaja. Ta jamas kõigega, mis kätte sai. "Et sinu kullakallis väljak on ühes tükis?" naeris kutt. Tema seda lendamisemaaniat ei mõistnud.

"C´mon, ma nägin küll su reaktsiooni tema võrgutamisele," lausus neiu muigega. "Kuule kutt, ära punasta," lisas tüdruk. "Ehh, mitte seda, et väljak on ühes tükis...Lihtsalt mõnus vaadata," ütles Destiny kerge naeratusega.

"Ise sa oleksid samasugune ja hullem veel, kui mõni kena kutt sulle sedasi teeks," ruttas Daniel end kaitsma. "Ma ei punasta," lisas ta siis kulme kortsutades, sikutades salli väheke kõrgemale. Nüüdseks oli tal juba koolivorm seljas ja Ravenclaw värvides sall kenasti kaela ümber mähitud. "Jaa, mõnus muruplats tõesti," muigas Dan.

"Milline? Ma küll pole enda arvates eriti välja näidanud, kui peaksin armunud olema," vastas Destiny. "Jaa, vii ikka teemat kõrvale," lisas neiu laia muigega. Oi, kuidas talle meeldis enda venda kiusata.

"Enda arvates jah võib-olla," muigas Daniel võidukalt. Tüdruk mängis talle kaarte kätte noh. "Ja viingi. Mina ja mu punased põsed pole sinu mure!" sõnas kutt tähtsal ilmel. Ja nüüd oli raudselt see, et igakord kui nad Ninette'i nägid, oli Destiny'l jälle selle kohta miskit öelda. Oeh.. Väikesed õed olid ikka parajad tüütused.

"Oota, milline ma siis olen?" küsis tüdruk nõudlikult. Siis teadis, kuidas tasuks käituda, et Danny millestki teada ei saaks. "On küll. Kui tulevikus peaks Ninette meie suguvõsaga liituma, siis on see vägagi minu asi," lisas tüdruk muigega.

"Haah! Ei ütle. Mul liiga lõbus sind jälgida," muigas Daniel. Siis ta ju teaks, mida varjata. Paytonil olid täitsa omad asjad, mis ta tegi, kui mõni kena kutt lähedusse sattus. Neidise lause peale vahtis kutt õde hetke üsna lolli näoga, raputades siis pead. "Sa oled täitsa soe peast," sõnas ta otsustavalt.

"Mine metsa," lausus Destiny ja manas ette solvunud näo. Teesklus. "Ei aga tegelikult, mis sind tolle ussi poole tõmbab? Tema ajalugu on ju teada, pole vaja sinna veel ühte ravenit juurde...Eriti veel seitsmendikku," mainis Payton.

"Hakkan kohe astuma?" küsis Daniel sama solvunult, kehitades siis õlgu. "Mina ei tea ju.. Kuum tsikk," muigas kutt. Okei, see polnud väga temalik vastus. Dan polnud eriline seelikukütt, kui veel aru saada pole. Kutt mõtles hetke ja kehitas siis uuesti õlgu. No freaking idea.

"Siis juba keelatud metsa...Ja võtad minu ka kaasa," lausus Destiny. Nojah, järelikult lihtsalt tõmbas. "Okei, ma ei kiusa sind enam sellega...Täna," vastas tüdruk ja lasi end muru peale selili.

"See sulle meeldiks, jah," sõnas Daniel kergelt kahtlustavalt silmi pilutades. "Vaata, et sa üksinda sinna metsa kondama ei lähe," luges kutt sõnad peale. Daniel oleks juba sarkastiliselt juubeldama hakanud, aga siis tuli see 'täna' osa. "Oo, kui lahke sinust," muigas Dan.

"Ja-jah, issi," vastas Destiny. Nii palju aru oli ikka tüdrukul peas, et ta sinna võlukepita ei läinud. Aeg-ajalt sai käidud seal ringi uurimas. Curiosity killed the cat, will it kill the girl too? Elame, näeme. "Nojaa, ma olen täitsa lahke," lisas Desu naeratusega.

"Ära nori midagi.. Sa ei tea, mis elajad seal vastu tulla võivad sulle," sõnas Daniel üsna tõsiselt. Noh, Destiny võis vahel üsna hulljulge olla ja Dan süüdistaks end elu lõpuni kui õega miskit juhtuks. "Vahelduseks on päris tore sinus seda joont ka näha jah," tögas Dan taas väheke lõbusamaks muutudes.

"Eriti hull oleks siis, kui suuuuur ussikari seal vastu tuleks. Seitsmendikud," lausus Destiny ausalt. Ta ei olnud kindel, et ta suudaks suurele kambale ussidele vastu astuda. "C´mon, ma ei ole ju nii halb õde ka," arvas Pay.

"Ma pakuks, et Keelatud metsas on ussid viimased, kelle pärast sa muretsema peaks," mainis Daniel kerge muigega. Noh.. Slytherinid siis, mitte päris ussid. Päris ussid oleks samas ehk isegi leebem variant.. "Ei ole. Sa oled maailma parim õde," kinnitas Daniel siiralt naeratades, muiates siis lõbusalt. "Ja ka maailma tüütuim."

"Okei, okei...Ma võtan Lance'i kaasa ja lähen siis sinna ringi lonkima," lausus Destiny muigega ja ootas juba huvida Danny reaktsiooni. "Jess, need 2 tiitlit on siis minu omad...Kuigi ma pean neid vist sinuga jagama...Eriti seda parima õe oma," kiusas Pay jällegi venda.

"Oh jumal hoidku selle eest. Lance'iga ei roni küll kuskile põõsastesse," sõnas Daniel kerge muigega. "Sulle tuleb üks see vanaaegne metallist voorusevöö muretseda. Loitsudega kaitstud ja võti papsi käes," tuli siis kutt geniaalse ideega lagedale. Õe norimise peale tõukas ta neidu õrnalt õlast, naerdes samas. "Kui nii, siis ma hakkan lesbiks!" teatas ta uhkelt.

"Ära muretse, ma oskan enda eest seista...Ahh, mine sa kah...Voorusevöö," turtsatas Destiny. Ikka väga keskaegne idee. "Kui võti papsi kätte anda, siis ma ei oleks saanud seda kunagi kätte," lisas Pay. "Okei, lesbipoiss, edu sulle siis," ütles D naeratusega.

"Mmmhmh.. Seda on sinu ja LAnce'i kokkupuudetest väga näha ka, kuidas sa üldse nagu vaha tema käte vahel ei sula," sõnas Daniel, lubades endale kerge silmapöörituse. Kuigi ta liialdas päris tublisti. Payton sai kutiga tegelt üsna hästi hakkama. "No selles see point ongi," naeris Dan ja noogutas siis kergelt. "Edu läheb ikka tarvis."

"Mina saan Lance'iga paremini hakkama, kui sina...Hmh, ma lubasin, et...Aga ma ei norigi, ma räägin lihtsalt tõtt," lausus Destiny. Kui tüdruk oli venna sõnutsi vaha Lance'i käte vahel, siis Danny oli...hmm...Hüpiknukk, kellele piisas ka kergest liigutusest.