Niisama jalutamas

"Kinnita seda endale," sõnas Daniel lõbusa muigega. Tema vähemalt tunnistas, et Ninette ta ümber oma sõrme oli keeranud. Noh.. Kutt tunnistas seda endale. "Lubasid mida?" küsis kutt kergelt kulme kortsutades. Jeah, mõtleb korraks prantslannale ja juhe jookseb juba kokku. Hea, et ta üldse mäletas, millest nad rääkinud olid.

Payton vaikis. Ta ei pidanud seda kinnitama, ta teadis seda. Fakt! "Lubasin, et täna ei nori sinu ja Ninette'i kallal. Aga noh, kui sa ei mäleta, siis ma vist võin," ütles Destiny. Niipea, kui Danny midagi enda silmarõõmust rääkis, ei vastanud ta mõnda aega ilma lollaka naeratuseta.

"Aaa.. Ei tohi! Ma mäletan küll," muigas Daniel. "Teeme diili.. Igakord kui sa minu ja Ninette'i kallal norid, siis norin mina sinu ja Lance'i kallal. Ja selle suure crushi kallal, mis sul temasse on," sõnas kutt rahuloleva naeratusega. Mis sest, et Payton oli selles norimise värgis palju osavam. Mõte loeb or something.

"Suur crush?" küsis neiu üllatunult. "Mis sa arvad, kui kiirelt jutud levima hakkavad, et sa oled kõrvuni armunud ussi?" uuris Destiny muigega. Ilmselt paar päeva, nädal maksimum. Sigatüükas liikusid jutud üpris kioresti.

"No mingi teema on sul temaga," väitis Daniel kindlalt, manades siis ette kurja ilme. "Ma pole kõrvuni armunud ja need jutud EI HAKKA levima, sest sina hoiad oma suukese kenasti kinni," lausus kutt resoluutsel toonil. Kust mujalt need jutud ikka liikvele lähevad.

"No näed...Teema ja suure crushi vahel on erinevus," lausus Destiny muigega. "Okei, okei. Mina ei räägi...Aga sa pead ise ka end vaos hoidma, ma olen kindel, et juba ussid teavad," arvas Payton. Ninette ilmselt rääkis ülejäänud rohelistele.

"Sinu puhul mitte nii väga," muigas Daniel. "Ja see tähendab, et sa tunnistad, et miskit teil kahel ikka on?" lisas ta siis võiduka naeratusega, noogutades seejärel. "Mina olen enese vaoshoidmise alal ekspert," vandus kutt pühalikult. Täielik vale, muidugi. Kamoon, tüüp ei osanud end ikka üldse prantslanna juuresolekul vaos hoida.

Destiny müksas vennast rusikaga. "Ma ei ole midagi tunnistanud," lausus neiu, kuid teadis, et Danny võitis selle vooru. "Sina ja ekspert?" küsis Desu ja hakkas naerma. Yea, right. "Sul oli juba rongi peal selline nägu ees, et lähed ja palud ta kätt," muigas tüdruk.

"Nüüd on hilja miskit päästa," naeris Daniel ja noogutas siis lõbusal ilmel, mis kohe teeseldult kurjaks muutus. "Niiii hull see nüüd ka polnud," sõnas ta mitte nii kindlal toonil. No mine tea.. Ta ise ei pannud väga tähele, mis ta tegi ju. Noh.. Kui Ninette lähedal oli.

Destiny vaikis. Rääkis ennast sisse, mis teha. "Oli, oli...Tahad ma näitan su reaktsiooni?" küsis õeraas muigega. Oi, see pidi põnev tulema....Muidugi ainult siis, kui Danny tahtis enda ülepaisutatud emotsiooni näha.

"Noo.. Kui sa nii väga tahad mulle seda nina alla hõõruda, siis eks sa lase käia," muigas Daniel, jäädes siis huviga ootama, mis sealt siis tuleb. Õde tundes oli see tõesti vägagi ülepaisutatud, aga noh.. Seda naljakam muidugi. Vähemalt oskas Dan enda üle naerda. Tuli kasuks ka see oskus.

Neiu ajas end muru pealt püsti ja lasi teksadest kiirelt kätega üle, mille külge olid mõned murulibled jäänud. Tüdtuk köhatas enda hääle demonstratiivselt puhtaks ja viskas end sees Danny ette põlvili. "Ooo, kallis Ninette, mu kullakallis jumalus. Palun, luba mul sul kingi puhastada. Hiljem tahaksin ma sunuga voodisse ka ronida, kui sa ei pahanda," lausus Payton ahastava hääletooniga.

Daniel jälgis õde lõbusa muigega, kulmud kõrgemale kerkimas, kui Payton siis lausa põlvili langes. Ja siis järgnes õe ahastava tooniga monoloog, mille peale kutt lihtsalt naerma hakkas. "Ei ole niii!" sõnas ta naermise vahepeal, raputades ägedalt pead. Vot seee oli alles ülepaisutus.

"Vähe ei ole," turtsatas Destiny naerma ja ajas end üles. "See polnud ülepaisutatud ka...Oota, kuni ma teatraalse versioonini jõuan," lisas tüdruk naerdes. Olgu, näitles üle...Aga lõbus oli sellegipoolest. "Sa plaanid teda ballile viia?" küsis seejärel Payton otse välja.

"Ahh, sa ei tea ka midagi," muigas Daniel, teeseldes siis õudust, kui Payton mainis, et tal veel neid versioone kusagil peidus on. Sellest ühest täitsa piisas mõistmaks, kui totter Dan on. "Ballile? Nalja teed? Ma ei hakka end küsimisega lolliks tegemagi," sõnas Daniel. Ninette naeraks välja ta.

"Aga äkki ta on...Reaalselt ka sinust sisse võetud...Äkki see flirt pole niisama," pakkus Destiny välja. Neid usse oli võimatu mõista, mida nad mõtlesid või tahtsid. Nojah, võimu tahtsid, aga seda teised ei andnud. Õelad õpilased.

"Jaah, kindlasti. Talle lihtsalt meeldib, et mina temast sisse olen võetud ja siis ta mängibki sedasi. Pealegi pole ma ainus, kellega ta sedasi flirdib," lausus Daniel pead raputades, muutudes väheke tusasemaks. Noh.. Tegelikult ei teadnud ta, kas Ninette flirtis teistega ka sedasi. Aga Paytoni sõnad kergitasid temas asjatuid lootusi, mis tuli juba eos lämmatada.

"Aga kui sa tead, et see on vaid flirt, siis miks sa seda ise edasi arendad?" tahtis Destiny teada. Vau, neil oli praegu reaalselt üks õe-venna moment, mida nii tihti ette ei tulnud. Ameerika filmis oleks taustaks käinud üks 'aww' ja mõni rahulik lugu viiulitega.

"Ma ei tee seda meelega ju. Mis mina sinna parata saan, et mu aju end muust maailmast lahti ühendab, kui Ninette lähedusse sattub," sõnas Daniel kerge muigevarjundiga. Eks mingi pisipisi lootus oli ikkagi kusagil olemas ka jah. "Ma parem võtan selle väikese flirdi kui ei midagi."

"Olgu...," sõnas tüdruk ja jäi mõtlema. Kas flirt polnudki just see, mille eest Daniel enda õde oli varasemalt hoiatanud? Jäi mulje, et Danny arust ei jäänud ükski flirtimine süütuks. Ja nüüd tegi noormees risti-vastupidi. Tubli-tubli.

Noo.. Flirt Ninette'iga jääbki ainult flirdiks. Flirt Lance'iga lõpeb voodis. That's a fact. "Oeh," sõnas Daniel vaid, katkudes ühe käega veidike muru, mille ta siis kerge muige saatel õe poole lennutas. "Tükike su armastatud väljakust," sõnas ta enne, kui Payton kisama hakkab.

"Võtad meeneks kaasa, jah?" küsis neiu muigega. "Mis sa ohkad?" tahtis siiski Destiny sellise väga väljendusrikka häälitsuse tagamaid teada saada. Uudishimulikud tüdrukud pidid väidetavalt õnne tooma.

"Jah. Panen purki ja vaatan igapäev, sest siin möödusid kindlasti minu hiilgeajad," muigas Daniel ülima sarkasmiga, kehitades õe küsimuse peale vaid õlgu. "Eks sa paku kolm korda, kes mul nüüd mõtteis on," sõnas ta viimaks vaid.

"Nojaa, ikka," vastas õde. Danielile ei meeldinud lendamine millegipärast ja ta polnud sellest kunagi nii põhjalikult rääkinud. "Prantslannast...," sõnas Payton ja hakkas naerma. Talle meenus tüüpiline prantslanna stereotüüp.

"Mille üle sa nüüd naerad?" küsis Daniel mõnevõrra pahaselt ja samas üllatunult. Ses suhtes, et.. Polnud just eriline anekdoot ju. Kuigi kuti elu ja tema armudraamasid võis küll omaette anekdoodiks pidada, jah. Aga praegu polnud ta nii väga sellele vihjanud või mida nagu. Payton oli tarbinud miskit?