Esimene kord

Dan tõmbas oma käe Lucy ümbert ära ja võttis teksad jalast. Right. Luce ju oli teda alasti näinud juba. "Mul on igatmoodi mugav," lausus Dan ja põimis oma käe taas ümber Lucy. Kutt sulges oma silmad. "Aga kui sa tahad, siis mu asjad on teisel pool voodit," sosistas kutt. Ta oli ise liiga unine, et end liigutada.

Lucy mõmises midagi vastuseks, hetkel üldse mitte hoolides, mis tal seljas on. Poleks ta nii unine olnud, oleks ta tõenäoliselt taibanud, et kui ta üles tuleb, siis näevad Danieli toakaaslased temast palju rohkem kui ta neile kunagi näidata oleks tahtnud. Aga praegu oli hea, praegu oli Daniel tema ümber ja kõik oli väga-väga hea. Mõne hetke pärast jäi tüdruk magama, väike naeratus näol.

Hommik tuli täiesti liiga vara. Lucy ärkas mingite naeruturtsatuste ja jutuvada peale. Silmad vastutahtmist lahti teinud ja neid korra pilgutanud hakkas ta taipama, kus voodis ta täpselt oli ja miks Danieli käsi ikka tema ümber oli. Ja miks 4 noormeest peale Danieli temaga samas toas olid. Lucy oigas "Mis kell on?" küsis ta siis otseselt mitte kellegi käest, kätt valguse eest silmade ette pannes. Vastuse saanud, surus ta alla kiusatuse pead patja peita ja ennast ära lämmatada ning vingerdas ennast Dani käte vahelt välja, samas tekki kaitsvalt enda ümber tõmmates. Ta saatis ühe enda pahuratest pilkudest ühe Dani toakaaslase peale, kui too enda arvates väga naljaka märkuse tegi ning too vakatas kohe. Mõnus. Jutud Lucy vihahoogudest olid väga õigetesse kõrvadesse jõudnud.

Dan haigutas ja avas vastu meelselt oma silmad. Ta tümbas Lucy enda kaissu tagasi. "Kasige minema, kui teil siin midagi tarka enam teha pole," pomises Dan pahaselt ja kaks kutti lahkusid, teistel läks veel natuke aega, aga peagi oligi tuba tühi. Ja siis kuulis Dan alt puhketoast naeru. "Puhketoas on mingi rahvas," pomises Daniel vaikselt.

Lucy saatis Danielile etteheitva pilgu, kui too tüdruku tagasi kaissu tõmbas, kuid ta ootas, kuni kõik ära läinud oli, ennem kui midagi ütles "Dan. Ma pean tundi minema..." ütles ta vaikselt siis, kui uks viimase lahkuja järelt kinni oli läinud ning haigutas. Ta oleks nii väga magada tahtnud praegu. "Puhketoas on ilmselgelt õpilased, kes sööma minema hakkavad" pomises ta vastu. Ei-ei. Ta peab tundi minema. Lucy vingerdas ennast taaskord Danieli haardest ja tõusis voodile istukile ning ringutas. Ta pööras pea Sixteni poole "Sina jää aga rahus uuesti magama." ütles ta hellalt ning kummardus, et enda teksasid maast võtta ning jalga panna.

Dan tõmbas uuesti Lucy enda kaissu. "Lase üle," sosistas kutt. "Palun," palus Sixten. Ta tõmbas Lucy tugevalt enda kaissu nii, et neidis sealt enam lahkuda ei saaks ja vajutas mõtleatult Lucy kuklale musi. "Head ööd," sosistas Dan.

"Daniel" ütles Lucy rangelt kui poiss ta uuesti endale kaissu tõmbas. "Ma pean tundi minema. Sa kuulsid ju madam *sns* 'i." Seekord ei saanud ta isegi välja vingerdada. Murray oli tugevam, kui tüdruk arvata oskas. Kui Dan tema kuklale musi tegi tuli Lucyl kananahk ihule. Paar sekundit ennast kogunud ütles Luce, kergelt pahura häälevarjundiga "Ei ole siin mingit head ööd, lase mind lahti!" Vedas, et Sixten tema nägu ei näinud, sest Luce võitles üsna kõvasti muige vastu, mis tema näole hiilida tahtis.

"Mhmh," mõmises Daniel ega lasknud Lucy'st lahti. "Ma vabandan ise su eest," lubas kutt. Tal oli nii uni ja kohe kindlasti ei tahtnud ta tüdrukust lahti laste ja veel enam, lasta tal minna. Mkmm. Lucy jääb sinna, tema kaissu.

"Ja õpetajaid kindlasti huvitab, et sina mu välja vabandasid" ütles Lucy sarkastiliselt. Teda hakkas juba kergelt häirima, et ta poisile näkku ei saanud vaadata, kui ta temaga rääkis. Mitte, et tal üldiselt selle asendi vastu midagi olnud oleks. Otse vastupidi, kui ta kujutlusvõime talle pähe poleks igasuguseid jubedaid ütlusi mananud, mida Percy ütleb, kui kuuleb, et Lucy terve päeva poppi pani. "Dan, kas ma pean tõesti ootama, kuni sa magama jääd ja siis minema hiilima ja tundi hiljaks jääma?" küsis Luce, nüüd juba natuke päriselt pahaseks saades.

Daniel ohkas. Ta vabastas Lucy oma haardest ja ohkas veel korra. No ega ta ei tahtnud ju neidisele jamasid ka kaela tuua eksole. Aga raske oli tal minna ka lasta. "Head tundi sulle," sosistas Daniel.

Lucy tundis teravat kahetsusetorget, kui poiss ta lõpuks lahti lasi ja ohkas vaikselt ning tõusis siis taaskord istukile. Polnud isegi mõtet vist riideid selga panema hakata, niikuinii kedagi enam puhketoas ei olnud. Luce ronis siis üle Danieli teisele poole voodit ja otsis välja ühe puhtama särgi ja pani selle peale. Särk oli täpselt nii suur, et kattis tüdruku tagumiku nii enam-vähem ära. Seejärel korjas ta enda võlukepi öökapi pealt. "Head ööd sulle" sosistas ta Danielile ja suudles noormeest põsele, enne kui enda riided maast korjas ja enda magamistuppa tõttas, et riideid vahetada ja tundidesse minna.

Daniel haaras Lucy käest ja tõmbas ta enda juurde, vajutas suudluse neiu huultele. "See sobib sulle," kommenteeris kutt. Siis lasi ta tüdruku käest lahti ja tõmbas end voodisse kerra.

OT: Mis nüüd? Läbi?

Lucy kõndis veidi aega hiljem tundi, 7 minutit hilinenud ja totakas õnnelik naeratus näol. Kohe, kui tunnid läbi olid ning ta midagi söönud oli ning ka Danielile süüa kaasa võtnud, naases ta poiste magamistuppa, ikka veel naeratades. Inimesed tõenäoliselt arvasid, et ta on lõpuks ometi ennast ületöötanud ja kaotas enda mõistuse või midagi.

OT. Ma ei tea, kas mängime selle ka, kui Luce tagasi tuleb ja Dani üles äratab või midagi...? Me ei pea ofc xD