Hea oli, et Kalin Ade ja Dani kudrutamist ei näinud, sest muidu oleks tema tuju veel enam langenud. Ta istus üsna lohakalt oma toolil ja põrnitses lauda, käed rinnal risti. Raamatu oli kutt juba enne eemale lükanud. Ta ei viitsinud seda lugeda ilmselgelt. Küll loeb siis, kui viitsimist on. Pealegi, Ser oli üsna nohik, kui asi puudutas Nõiasõnu, nii et Kalin sai temalt hiljem küsida, kui ta millestki aru ei saanud või midagi teada tahtis.