Läbu vol 2

Julie ja David pidasid koos sünnipäeva, vaatamata sellele, et ühel õige aeg augustis ja teisel novembris. Jookidega lauad varustatud, oli noortel oma olemine. Kõrtsiemandale natuke makstud, oli ta nõus lahkuma. Ann oli üsna heas tujus, kuna siiamaani polnud keegi veel läbi põranda kukkunud või kaklema läinud.

"Ise ka usud või?" vastas Julie küsimusele retoorilise küsimusega. Ta võis kihla vedada, et mõned lähevad kaklema, mõned joovad end liiga täis ja mõned leiavad end ilmselt kuskilt põõsast. "Sa valisid ikka hea riietuse peo jaoks," pani ja Jule Davidi välimust tähele. Ise oli Ann otsustanud kuningsinise minikleidi jaoks.

"Tubli," sõnas Jule ja viis pilgu inimestele. Millegipärast arvas neidis, et õhtu lõppedes on siiski David mingis jamas. Nojah, saab näha. "Kuhu Ade on jäänud?" küsis Julie huviga. Ta lootis, et Davidi tüdruk on samasuguste mõtetega, kuid David. Polnud vaja probleeme.

Akela oli loomulikult kohal, seljas seekord puusadeni ulatuv must topp ja helesinine teksamini, jalas kõrge kontsaga gladiaatorid, mille rihmad ta ümber oma saledate säärte oli kinnitanud. Tema tumedad juuksed olid kohevil, nagu alati, ja langesid vabalt tema paljastele õlgadele. Igatpidi täiuslik ja dorki kohta väga väljakutsuva näoga, jättes fantaasiale siiski ruumi. Neiu seisis rahulikult kohal, kus ta seisis, keharaskus ühele jalale kantud, käes tuliviskipudel. Kui asi puudutas joomist - oi-oi. Olgu siis slytherini ja ravenclaw' tähistamine, teda need majadevahelised põksimised ei kõigutanud.

"On jah," nõustus Jule. Märganud Akelat, lausus Julie muigega :"Üks dork on kohal. Akela." Neidis viipas peaga Torelli suunas. Kuradi hea kakluskaaslane oli, turniiriks oli see kindlasti abiks. Ann mõtles, et kas tõesti ei ole ühtegi teist slythi ega ravenit kohal. Müstika.

Lucy astus kõrtsi sisse, tõmmates järel üsna rahulolematu näoga Danieli. Tüdrukul oli seekord seljas helesinine kleit, mis ulatus poole kintsuni ja jalas sobivat värvi balleriinad ja õlal sama kotike eelmisest peost, ainult et taaskord muundatud. Ta naeris poisi katsetele uksepiidast kinni hoida, et mitte peole tulla. "Tule nüüd..." ta tiris sõpra kättpidi. "Ma teen sulle joogi välja" muigas ta siis kavalalt. Teekond Davidi sünnipäevale oli üsna pikk olnud tänu poisi pidevatele vastuväidetele ja vastupunnimisele.

"Ja vaata, kes kohale ilmus," lisas Julie turtsatades. Pailaps Lucy. Ilmselt polnud Luce alati nii korrektne või tubli, kuid kuna ta oli gryffis ja perekonnanimi Weasley, siis see tekitas teatud kuulsuse. Hea või halva, selle üle pidi dork ise otsustama. Rummipudeli põhja enda klaasi kummutanud, lonksas Ann rummi, mis oli kindel tujutõstja.

Daniel hoidis tugevalt uksepiidast ja silmitses Lucy't kahtlevalt. "Ma ei viitsi jälle kaklema hakata. Sa tead kuidas see lõppeb," pomises ta seda sama juttu, mida ta juba terve tee oli üritanud neidisele selgeks teha. Siis mõtles ta veidi. "Okei, aga ainult üks jook ja Davidiga ma ei suhtle," nõustus kutt viimaks ja lasi uksepiidast lahti, lastes Lucy'l end uksest sisse vedada. Ta vaatas kiirelt ruumis ringi. Wow. Usse polnudki nii palju, kui ta arvanud oli. Kiirelt otsis Dan pilguga Davidi ja kinnitas oma silmad siis Lucy'le. Nüüd ta teab, millisest nurgast eemale hoida. Mitte, et ta Davidid kardaks või midagi. Ta lihtsalt ei tahtnud selle tüübiga enam kokku puutuda.

Scarlett oli kuulnud, et Davidil on sünnipäev ja tähistab seda. Kuigi otsestl Scari kutsutud ei olnud, kavatses ta ikka kingituse viia. Ta oli ennast ülesse natuke ülesse löönud - seljas oli tal kleit ja kõrge kontsaga kingad, juuksed olid lokkis ja langesid vabalt õlgadele, meik rõhutas tema suuri pruune silmi. Naeratus näol astus neidis Kolme Luua baari, lastes uksel enda taga kinni langeda. Tal oli käes karp kingitusega. Märgates Davidit, sammus Scar tema juurde. Ta saatis poisile naeratuse ja lausus siis: "tule, ma tahan sind korralikult õnnitleda." Ta viipas, et poiss tõuseks.

Mingi hetk otsustas ka Akela, et aeg on olla viisakas - kamoon, see siin oli sünnipäevapidu. Ta tuli sünnipäevale, mitte külajoomarlusele. Teinud oma tuliviskipudeli mõne lonksuga tühjaks, pani neiu selle kuhugi ära (ei küsi, kuhu, ma ei tea) ning kõndis läbi ruumi nagu kartmatu rüütel lahingumöllu. Jäänud ühe slytherini neiu selja taha seisma, jäi vampiiritar enda korda ootama - õnnitlused, xoxo!

Scarlett naeratas, kui Davidi naeratas. Siis kallistas ta poissi ühe käega kõvasti, sest teises hoidis ta karpi. Kallistanud Davidi ära, astus tüdruk sammu tagasi ja ulatas poisile karbi. "Ma loodan, et sulle ikka meeldib. Ma mõtlesin suhteliselt kaua, mis võiks sinu jaoks sobiv olla." Scar vaatas kiirelt ringi, Ade ei olnud, jumal tänatud, ilmselt ta ei saagi nende sõnade eest kohe peksa. Õhtu jooksul, kui too eit peaks tulema, mida ta ju ilmselt teeb, sest oli tema mehekese sünnipäev, kavatses Scarlett sel juhul eemale hoida. Kingitus, mille Scarlett oli poisile just kinkinud, oli kõige parem luuahooldusvahendite komplekt, mis sisaldas kõike vajalikku, et luud näeks alati parim välja ja töötaks valatult.

Kui Scarlett eemaldus, astus Akela edasi, sirutas käe - ja otsustas viimasel hetkel ümber, et siis käed hoopis ümber Davidi kaela panna ja talle ühe korraliku kalli teha. "Õnnesoovid!" nurrus neiu rõõmsalt, näidates välja, kui vähe teda tegelikult kotib, et David slytherin on. Ja muidugi ka seda, et tal on tegelikult kõigest pohhui - peaasi, et nalja saab. Mis siis, et David hiljem võib-olla oma riided ära põletab ja end desinfitseerimisvahendiga üle laseb, sest dork on teda puudutanud.

"Olgu, eks hiljem räägime veel," lausus Scarlett ja läks nüüd Julie juurde, sest oli kuulnud, et mingil Rave tüdrukul on ka sünnipäev. "Tere, me ei ole kohtunud - ma olen Scarlett," tutvustas ta ennast üsna sõbralikult. "Kuna ma ei tea, kes sa oled, siis ei hakanud ma midagi suurt ostma," lisas ta täiesti ausalt, teesklemata nagu tal oleks kahju, et ta Juliele midagi ei toonud. "Sellest peaks piisama, palju õnne," lisas ta veel ja ulatas tüdrukule ühe pudeli viskit. Seejärel jäi Scar ringi vahtima, mõeldes, kas hakata jooma või ei. Tahtmine nagu oli..

Jule vaatas Davidi õnnitlemist ja muigas. Scarlet paistis siiski tahtvat noormeest endale. Kui ka Akale tuli David´it õnnitlema, hakkas Julie juba naerma. Oi, kuidas neidis nautis seda vaatemängu. Järsu tuli Scar ka Juliet õnnitlema. "Tänan," sõnas neidis üllatunult. "Viski tuleb alati kasuks."
OT:Sookie alt Scarlet? Okei:)

"Sure thing!" nõustus Akela naeratuse saatel ning kõndis eemale. Märganud Lucy't ja Danieli, kõndis neiu rõõmsalt nende juurde ning kaelustas Dani kohe, kui oli noormeheni jõudnud. "Heiii!"

Henry teadis, et Julie peab enda sünnipäeva, küll tagantjärele aga mis siis, see oligi just neidise puhul nii lahe, et ta võis selliseid armsalt lapsikuid tegusi korda saata aegajalt. Kuigi Henry ja Julie ei olnud veel koos, pidas mees siiski tähtsaks, et ta saaks tüdrukuga koos aega veeta. Ta oli ennast ära muundanud, võlukepi abil enda välimust nii palju muutnud, et keegi ära ei tunneks, et ta professor on. See pidi kestma viis tundi, seega tal aega oli. Ja ta ei kavatsenud kellelegi vahele segada ega pidu ära rikkuda - ausaltöeldes oli ta lausa väga õnnelik, et saab ennast vabaks lasta ja möllu panna. Ojee, vanad head Sigatüüka ajad. Omal ajal olid nad pidevlt kuttidega tatid täis võtnud ja tüdrukuid lantinud ja mitte vähe. "Tere," lausus mees kui Kolme Luuda sisenes. Rahvas kogunes vaikselt, ilmselt oli baaridaamil hea meel, sest raha tuli. Mees sammus Julie juurde ja seisatas tema kõrvale, sosistades talle märkamatult: "see olen mina. U can call me Lucas, babe." Ta oli endale lampi nime välja mõelnud.

Daniel Murray wrote:

Daniel hoidis tugevalt uksepiidast ja silmitses Lucy't kahtlevalt. "Ma ei viitsi jälle kaklema hakata. Sa tead kuidas see lõppeb," pomises ta seda sama juttu, mida ta juba terve tee oli üritanud neidisele selgeks teha. Siis mõtles ta veidi. "Okei, aga ainult üks jook ja Davidiga ma ei suhtle," nõustus kutt viimaks ja lasi uksepiidast lahti, lastes Lucy'l end uksest sisse vedada. Ta vaatas kiirelt ruumis ringi. Wow. Usse polnudki nii palju, kui ta arvanud oli. Kiirelt otsis Dan pilguga Davidi ja kinnitas oma silmad siis Lucy'le. Nüüd ta teab, millisest nurgast eemale hoida. Mitte, et ta Davidid kardaks või midagi. Ta lihtsalt ei tahtnud selle tüübiga enam kokku puutuda.

Lucy heitis Danielile oi-sest-mina-ju-nii-väga-tahan-kakelda pilgu ja sai lõpuks poisi sisse. Jess! Success! Tüdruk vedas poisi baarileti äärde pukkidele istuma ja tellis ühe võiõlle ja tuliviski. Ta oli Davidit mingi Ravenclaw poisiga ühe laua ääres rääkimas näinud. Äkki peaks ka õnne soovima minema... Ah, parem mitte - poiss ei tahaks ju enda mainet sellises avalikus kohas rikkuda. "Ära ole nii morn. Naerata ometi" ütles Luce naerdes Danieli masendunud nägu vaadates. "Näed, võta lonks, äkki peletab halva tuju eemale?" lükkas tüdruk nende ette saabunud tuliviskit klaasi poisi poole ja võttis ise enda võiõllest väikese lonksu. Oiii, kuidas talle see maitses. Seest tegi soojaks kohe.