Läbu vol 2

OT:Julie sünna on alles novembris...
Julie asetas kingitud viskipudeli enda ette lauale. Ta vaatas ringi, kuid mitte kedagi ravenist ei paistnud. Nii tore. Nojah, ega ta nendega eriti suhelnud ka, kuid pidutseda ikka võis. Neidis võpatas, kuuldes kedagi enda juures. Hääl oli justkui tuttav, kuid polnud ka. Hääle poole pöördunud, kaardus Jule´i suu naeratuseks, Henry nägi üpris teistsugune välja, kuid silmad olid samad. "Hei...Lucas," vastas Ann, nägu naerul.

Daniel ohkas ja sammus Lucy kõrval baariletini. Ta võttis istet ja kui neidis käskis tal naeratada, manas Daniel väga laia naeratuse oma huulile. "Uskumatu, et sa mu siia vedasid," pomises ta siis ja rüüpas suure sõõmu oma tuliviskist. "Siin on kari madusid, kes mind kõik vihkavad. Pole tore," pööritas Dan silmi ja siis ilmus ei kuskilt välja Akela, kes talle selga hüppas. "Heii," muigas Daniel nüüd. Oojaa, seekord oli see muie kaval, lõbus ja väga siiras.

Luce vaatas Danielile veidra pilguga otsa "Ära unusta, et siin on tõenäoliselt täpselt sama palju inimesi, kes mind ka vihkavad" Kui Akela välja hüppas, pööritas Lucy naerdes silmi ja ütles tüdrukule "Terve tee Sigatüükast siia ma ei suutnud teda naeratama panna ja nüüd tuled sina ja tüüp on nagu päiksekiir" Ta tonksas poissi jalaga õrnalt, suur muie näol. "Ütle ausalt, kas sa oled temasse armunud või midagi?" ja võttis siis veel ühe sõõmu enda klaasist.

Henry libistas Julie pihku kingituse, see oli pisike karp, ilmselgelt oli seal sees kaelakee, ilus, hõbedane(või kuldne, kui Julie kulda kandma peaks), kena ripatsika, mis ei olnud liiga peenutsev, vaid just ilus, tagasihoidlik. "Kui soovid, võin aidata selle sulle kaela panna. Tõeline kingitus ootab sind mõnel soojemal ilmal." Henryl oli plaan Julie matkama viia, piknikule või midagi sellist.

"Ma tahaks ka teada!" kiikas Akela üle Danieli õla noormehe nägu, keeldudes tema kaelast lahti laskmast. "Räägi välja, ponks poiss, kuidas asjad on!" Lauset saatis naerulagin. Tema oli oma seltskonna leidnud ja see seltskond oli äge! Kui asjad veidi maha jahtuvad, ronib ta slytherinide seltsi ka, aga seda alles siis, kui maod piisavalt kastis on ega mõika, et nende seas on imposter. Trololol...

Julie vaatas hõbedast ketti ja selle ripatsit. "Aitäh, see on nii ilus," sõnas Jule ausalt. "Võiksid küll aidata," lisas Ann ja pööras Henryle selja, kergitades enda juukseid üles. Sel ajal sai ta ka ümbrust vaadata ja imekombel ta ei näinudki mõnda liiga-noort-liiga-täis isikut.

Henry aitas kee tüdrukule kaela, suudeldes õrnalt pärast tema õlga, libistades käega üle tema kaela. Mm, siidine ja mõnus. Henry naeratas. Kurat, Julie hakkas talle järjest rohkem meeldima. "Mida sa enda sõparadele ütled, kes Lucas sulle on?" Henry pööras tüdruku nüüd näeoga enda poole.

Daniel pööritas oma silmi ja rüüpas uue sõõmu tuliviskist. "Ma olen kõikidesse tüdrukutesse armunud. Te peaks seda juba teadma," lausus Dan. Kusjuures see tuletas talle midagi meelde. Kutt kiikas ruumis ringi. Nope, Brianit polnud kusagil. Äkki oligi hea, et polnud. Daniel tühjendas oma klaasi ja tellis uue joogi. "Kaua ma siin olla ei kavatse," teatas kutt. Varem või hiljem hakkab keegi ussidest tüli norima. Nad alati hakkasid.

Julie suudles kergelt Henry´t või noh, Lucast keti ja ka tuleku eest ning vastas :"Ära muretse, mul fantaasiat on. Näiteks poiss, kes pole sigatüükas käinud. Koduõpe." Fantaasia näitas end iga öö. Ann oli kindel, et ta saaks enda unenägudest terve raamatu kirjutada.

"Mmm, mulle see meeldib," lausus Henry ja suudles Juliet veel kord, kuid tüdruk teda ära oli suudelnud. Sõna fantaasia pani teda kergelt kohemtuma, ta oli päris palju fantaseerinud endast ja Juliest.. millestki, mida ei olnuv veel juhtunud ja Henry ei kavatsenud Juliele peale ka käia, kui tüdruk ei taha.

"Niu," tegi Akela, kuulnud Danieli sõnu. "Ja jätad mu siia nende jubedate madude sekka?" See kõlas nagu etteheide, kuigi neiu teadis väga hästi, et esiteks saaks ta nende kõigiga hakkama ja teiseks oli tal Davidi approval! Niipea talle ninna ei hüpata.

"Näiteks eile nägin ma unes, et ma sõitsin Indiast Madagaskarile," rääkis Jule edasi, võttes ühte kätte viskipudeli ja teisse kätte Lucase oma. Neidis liikus natuke eemale, ühe diivani poole, mis polnud veel kellegi poolt vallutatud.

Scarlett ei kavatsenud enda uhkust kaotada, kui see lipakas tuli. Saatnud kergelt kõrgi pilgu selle ebameeldivuse suunas, sammus tüdruk rahulikult letini, kus ta ühel baaripukkidest istet võttis, Danielist, Akelast ja Lucyst natuke eemal. Scar tellis endale alustuseks ühe kange rummikokteili. Ta võttis klaasi kätte ja pööras ennast näoga baari suunas, nähes nii kõike, mis seal toimus. Vähemalt nägi tema sada korda parem välja, kui Adrianna, kes ilmselt arvast, et ta on ilus. Ei, ta ei olnud. Tema nägu kahandas kõik ilu, mida need enam-vähem ilusad riided tektiada suutsid. Tal oli nõme ilme - ilme, mis oli talle vist juba sündides näkku sööbinud, arvamus, et ta on niiiii ülikõva, et kõik peavad teda kartma ja ümardama. Scarlett turtsuts märkamatult omaette.

Lucy naeris ja pööritas Danieli imala vastuse peale uuesti silmi. Väga Sixtenilik. Lucy jälgis poisi eeskuju ja libistas pilgu üle baari - Adrianna oli Davidiga liitunud ja mingi suvakas Juliega. "Ma võib-olla isegi nõustun sinuga" ütles ta naeratades. "Gryffindori peod on ägedamad." tüdruk võttis veel ühe lonksu enda joogist.

"Ma ei tea...Ma ainult mäletan suurt maanteed ja fakti, et ma läksin Indiast Madagaskarile," vastas Ann naerma hakates. Kõik ta uned olid idiootsed. Diivanile istunud, korkis neidis pudeli lahti ja küsis :"Kas sa jood viskit? Ja kas tuua klaasid?" Julie ei teadnud, kas Henry...Lucas tarbis üldse alkoholi.

"Jah, joon küll," vastas mees. "Ei, joome pudelist," lisas ta siis. Kuidagi armsam oli, kui kaks inimst samast pudelist jõid, kui nad teineteisele meeldisid. Siis pidi koguaeg kokku puutuma, kui pudelit teisele anda tahtsid. "Aga kas tead, keda mina täna unes nägin," ütles Henry tüdrukule, pannes enda käe talle ümber. "Sind." See oli tõsi. Ta nägi pidevalt Juliet unes. Vahepeal aga ei olnud need head unenäod.

Daniel rüüpas lonksu oma uuest joogist. "Okei, okei, ma ei jäta sind kaitsetukest siia nende usside keskele," muigas Dan. Ta rüüpas suurema lonksu oma joogist ja noogutas Lucy jutule kaasa. "Meie peod on ikka way better noh," sõnas kutt. Ta silmitses oma klaasi. Huvitav, kas see jook oligi disainitud kiiremini pähe hakkama või ta polnud kuradi ammu joonud või midagi? Aaaah, see Akela vereimemine muutis ta organismi igasugusele jamale vastuvõtlikumaks. Right. No vähemalt ei pidanud ta kaua kaine olema seal. "Kui ma peaks täispeaga siin kellegagi tüli norima, siis sul on õigus mind lüüa ja koju toimetada," sõnas Dan ja vaatas Lucy't. "Sinul ei ole," pöördus ta Akela poole. See veel puuduks, kui Akela teda lööks ja ta selle tulemusel peapõrutuse või midagi saaks.

"Mind? Ja mida ma seal tegin?" küsis Jule, pudelist lonksu võttes ja seda Henry´le andes. Ann jälgis pidevalt mehe silmi, need olid ainsad, mis polnud võõrad. Neidis toetas end Henryt, et oleks mõnusam olla.

Jah, sest kui Akela Danieli lööma hakkaks, ei oleks Danielil enam midagi alles, mida lüüa. Neiu turtsatas ning vabastas noormehe oma haardest. "Aga ära siis hakka täis peaga tüli norima. Hoiab oluliselt aega kokku," soovitas ta. Tore jah, et ta ise arugi ei saanud, palju tal promilli sees võis olla. Eks neid joominguid ole ka varem ette tulnud ju.

Lucy noogutas "jeah... Siin nagu... ei juhtu mitte midagi." Poisi luba kuuldes tüdruk muigas ja lõi poisile vastu kukalt, kui too Akela poole pea pööras. "Sorri, ma mõtlesin, et äkki ma pean veits harjutama..." ütles prefekt süütult armsalt naeratades ja võiõllest viimast lonksu võttes. Ta tellis endale uue - ei, ta ei kavatsenud ennast purju juua, aga midagi pidi ju ajaviiteks tegema. Ja ega võiõllest täis oli vist suht võimatu ennast juua. Ta turtsatas "Ausalt öeldes ma ootasin Davidist pisut enamat"

Daniel pööras obaduse peale oma pilgu Lucy'le. "Oi, sul veab, et me sõbrad oleme," muigas Dan. Ta rüüpas suure sõõmu oma viskist ja vaatas siis ringi, leides pilguga Davidi. "Mine õnnitle teda siis. Aga mitte praegu, oota, kuni Adrianna vetsu läheb," tögas Daniel.