Läbu vol 2

"Härra Sarkasm siin ei suutnud suud kinni hoida," teatas Akela pahaselt, kui tema ja Daniel olid kuuldekaugusse jõudnud. "Natuke jäi puudu, et David oleks talle jälle kallale läinud, sest Mister Murray'l on ilmselgelt vaja see kõige-kõige viimane sõna öelda."

Daniel pööritas silmi. "Mida ta hakkas norima siis? Ja mina olin igati sõbralik," muigas Daniel. Ta põimis oma teise käe ümber Lucy. "Nonii daamid. Kuhu nüüd?" küsis kutt kavalalt muiates.

Lucy pööritas Danieli sõnade peale silmi. "Muidugi olid." muigas ta, Akela poole silma pilgutades. "Ma ei tea... läheks kuskile lossi äkki? Siin hakkab jahedaks minema ja kahtlast rahvast on ka ümberringi" vastas Luce küsimusele, majadevahele kiigates nendest möödudes ja üsna mitut kakerdavat võlurit nähes.

Akela kuulis küll Damiani tulekut ja taipas, et see junn head juttu ajama ei tule, kuid uneski ei osanud ta ette näha, et pesamuna Frost midagi nii ilget teha võib. Ja oi, kuidas neiu vihastas. Räägi veel matsidest! Ennast Danieli käe alt välja vingerdanud ja nähvanud Lucy'le, et majakaaslane Danieliga tegeleks, haaras vampiiritar Damiani särgikraest ning peaaegu rebis ta gryffi seljast maha, lennutades poisi asfaldile. Oli raske oma jõudu kontrollida, kuid see õnnestus kuidagi. Täna see väike maowannabe vigastustega ei lahku. Veab raisal. "Kurat sa taidled siin!" käratas Acid. "Mine ja ripu emme tissi küljes, mitte ära laku nagu külajoodik, endal kõrvatagused alles märjad!"

Teate, prod dorkid peidavad oma võlukeppe igasugustesse ootamatutesse kohtadesse - ja Akelal oli selleks tema parema jala gladiaatorite tagumine lukuga külg, kuhu võlukepp kenasti ära mahtus. Sealt neiu oma eebenipuust magic sticki nüüd tõmbaski, et kiire viipega kogu roppus ära koristada, ka Danieli pealt, ning üheainsa silmapilgu jooksul surus ta Damiani vastu asfalti, sõrmed ümber poisi kõri klammerdumas ning eri värvi silmad vidukil. "Sul on veel haukumist?" sisistas vampiiritar. "Hoia oma suur suu kinni, sest peale sita ei tule sealt mitte midagi!" Tema võlukepi ots sihtis slytherini.

Akelal oli kange tahtmine see lülisammas krõks ära murda - oleks üks peer maailmas vähem -, aga ta ei saanud seda esiteks pealtvaatajate ja teiseks oma südametunnistuse pärast teha. Ta pole ju mingi koletis, kes tuimalt inimesi tapab, sest selline tuju oli. Pannud Damianile peale kaetuse, mis poisi näkku vastikuid mädapaiseid tekitama hakkas, vabastas ta slytherini oma haardest ja tõusis. "Läksime" oli täiesti kasutu, sest Acid haaras nii Lucy'l kui Danielil kätest ja vedas nad endaga kaasa lossi poole.

OT: ja ma vedasin meid kolme teemast välja. Baibai! : D

Samara ohkas vaikselt. Olgu, hea seegi. Viimaks hüppas ta aga aknalaualt maha ning tõstis enda mahlaklaasi, millest ta mõned sõõmud rüüpas kuni see tühjaks sai. "Tead, ma arvan nüüd, et ma lähen. Darren ilmselt mõtleb, kus ma olen." Ta libistas klaasi mahlapaki kõrvale ning võttis enda koti. "Kui tahad minuga ühendust saada, saada öökullipost Darren'i juurde. Ma ei tea, millal ma Sigatüükasse tulen ja noh, mul pole tegelikult aimugi, kus Darren elab."

Ta naeratas nukralt ning selle naeratuse saatel ilmus ta otse Darren'i häärberi ette...

Kui Julie temalt teiste ravenclawlaste kohta küsis, raputas Jean-Paul pead. "Ei, ei ole näinud," lausus ta. Järgmisel hetkel jälgis ta tüdrukut ja Lucast pisut sosistamas ning tema huulile ilmus kerge muie. Tuvikesed. Ja peale seda läksid nad tantsima. Prantslane noogutas, andes märku, et tema puhul on kõik okei ja kui nad läinud olid, tõusis kutt püsti, tahtes minna tagasi leti juurde, kuid märkas siis, et Kolmes Luuas oli kerge ümberkujundus toimunud. Ahah. Teda see eriti ei huvitanud ja läks lihtsalt otseteed baarileti äärde, kust loomulikult tema klaas kadunud oli. Ta tellis uue sama joogiga ja vaatas siis pisut ringi. Tundus, et ruum oli jaotatud kaheks pooleks. Aga kumma omas tema oli, seda ei teadnud võlur absoluutselt.

Sookive ei jõudnud midagi veel vastatagi, kui Samara tõusis ja lahkus. Ohtes, lasi tüdruk korraks pea kätele vajuda, kuid üritas mõelda positiivselt. Küll kõik saab korda. Temal oli nüüd kõik korras ja Tristian ootas teda nende ühises kodus. Küll ta võtab varsti Samaraga ühendust ja kutsub sõbranna endale külla. Viimaks jõi Sookie viski ära, mille ta tellinud oli, tõusis siis ja lahkus samuti, ilmudes Siganurme tänavalt otse Londonisse, nende kodu ukse ette. Ta ei pidanud enam kunagi Sigatüükasse minema. Ja ta ei teadnud, kas see kurvastas teda või tegi rõõmsaks.